- Kirjastus: Rahva Raamat
- Lehekülgi: 324
- Ilmumisaasta: 2024
Mõnikord on natuke piinlik, kui uue autori ja/või uue sarja esimene raamat meeldib väga ja kui teine osa ilmub, ei pane sa seda esimese hooga isegi mitte tähele. Õnneks ei jäänud ma siiski väga hiljaks ja lõppkokkuvõttes õnnestus raamat kiireimas korras läbi lugeda. Praktiliselt kohe peale kätte saamist, sest kiusatus oli lihtsalt sedavõrd suur. 🙂
Tutvustus raamatu tagakaanel:
Kopenhaagenis kaob koolist 10-aastane poiss Lukas. Politseiuurimise käigus selgub, et teda huvitab pareidoolia – inimesele loomupärane omadus näha juhuslikel esemetel näomotiivi. Lukase telefonist leitakse foto ühest nägu meenutavast küüniuksest ja ajakirjanik Heloise Kaldan on veendunud, et ta on hiljuti seda ust näinud. Aga kus? Kas küünil võib olla seos Lukase asukohaga?
Heloisel kästakse jätta pooleli vastuoluline artikkel posttraumaatilise stressihäire alla kannatavatest sõduritest ja kajastada hoopis Lukase juhtumit. Ent kui selgub, et kadunud poisi juhtum on seotud traumeeritud sõduritega, keda Heloise uuris, vajab otsekohene politseiuurija Erik Schäfer taas ajakirjaniku abi, et selles jälgede virvarris mingitki seost leida.
Kes on Õunamees, kellest koolilapsed räägivad? Mille tunnistajaks oli Lukast viimasena näinud inimene tegelikult? Kas see oli tõelisus või kõigest optiline illusioon? Kas oma silmi võib alati uskuda?
Üks asi on kirjutada krimi või põnevikke, teine asi on luua õhustik, mis meelitab su nagu mesi enda juurde ning peale sisse vajumist enam lahti ei lase. Täpselt nii on ka Hancocki raamatute puhul – midagi tema kirjeldustes ja loodud atmosfääris on nii lihtsasti nauditav, et muudkui ainult loeks ja loeks. Oskaks ma taani keelt, oleksin omadega juba neljanda raamatu juures. Loodan väga, et Rahva Raamatu kirjastus jätkab sarja tõlkimisega kuni lõpuni välja! 🙂
Tulles aga raamatu sisu juurde, on teemaks lapsed ja sõjajärgne trauma. Sünd ja surm, lootus ja lootusetus. Väike laps kaob otse koolist, Heliose peab otsustama oma suhte osas, Erik võtab üle isarolli. Sekka pareidoolia – midagi, millega pole veel varem kirjanduses kokku puutunud -, vaimne tervis, salasuhted ja vägivald. Karm kombo, mis omal moel töötab üllatavalt hästi. Autor süveneb rohkem Heloise ja Eriku eraellu, lugeja saab võimaluse peategelastega rohkem tutvuda. Vahest kõige enam üllatas mind Heloise tegelaskuju ratsionaalsus, millega ta oma suhte tuleviku üle otsustas. Pole just tavapärane, kui raamatus on peategelane, kes suudab emotsioonidest üle olla ja kasutada kainet mõistust. Lisaks naispeategelase seisukoht mitte lapsi saada – oma senise lugemiskogemuse põhjal väidaksin, et suhteliselt ebatavaline otsus ja mulle see meeldib! Julgus olla erinev, lahe!
Kes otsib midagi tempokat ja sõltuvust tekitavat, see selle antud raamatust kindlasti leiab. Suuresti tõetruu/realistlik tegevustik, kirju tegelaskujude seltskond, kaasahaarav sündmustik, mis lööb adrenaliini korralikult käima. Põhjamaade jahedus ja hallid toonid kumavad müstilisel kombel läbi ridade, piisab vaid paarist leheküljest ja sa tead, mis piirkonnast raamat pärineb. Pealkirja osas eeldaksin, et see viitab nendele katkistele hingedele, kes oma traumade käes teoses vaevlevad. Kindlalt ma seda muidugi ei väida, aga spekuleerida võib ju vahest ikka. 🙂
Väga hea uus sari, soovitan soojalt krimifännidele!
APOLLO: https://www.apollo.ee/armisuda.html
RAHVA RAAMAT: https://rahvaraamat.ee/p/armisuda/1979882/et?isbn=9789916144497
♡ Brixie Blog ♡ 