Eric Berne

“Suhtlemismängud” – Eric Berne

  • Kirjastus: Väike Vanker
  • Lehekülgi: 176
  • Ilmumisaasta: 2006

Kõik meie suhtlused teiste inimestega on mängud. Kõne sõbraga, vestlus partneriga, jutustamine tuttavatega, lobisemine sõbrannadega – pole vahet kus või kellega, tegu on ikka ja alati mänguga. On osalejad, on reeglid, on eesmärk. Kui mänge piisavalt hästi tunned, võid igast vestlusest võitjana lahkuda. Just seda see raamat teebki – tutvustab lugejale erinevaid võimalikke mänge ja nende reegleid.

Tutvustus raamatu tagakaanel:

Mängida on vahva.
Mäng on mõnus meelelahutus. Mäng on seiklus. Keks on mäng ja jalgpall. Suhted on mäng ja abielu. Elu on mäng. Kõik on mäng. KÕIK on mäng?! See raamat nii väidab.
Kõik võib olla mäng, kui seda nii võtta. Ja mängimine ei sugugi alati lõbus ega kahjutu tegevus. Tegemist ei ole raamatuga, mida mängides lugeda saaks. Berne on transaktsionaalse analüüsina tuntud õpetuse rajaja ja Suhtlemismängud on ikka pigem psühhoanalüüsi asjatundjate mõeldud käsiraamat. Sellest ka suht sünge mängukäsitlus. Keda aga see süngus ei heiduta ja keerulised terminid samuti, võib siit leida hulga elumänge, milles me paratamatult kaasa lööme. Ja mängureeglite tundmine tuleb igal juhul kasuks!
Siit leiab raha- ja karjäärimänge, sotsiaalset allakäiku kujutavaid mänge, seksi- ja abielumänge, peomänge ja allilmamänge. Nii äratuntavaid ja tuttavaid – mänge, mida meiega mängitakse või mida me ise meelsasti mängime.
Kas teie ei tahaks mängida? Näiteks mängu, et te seda raamatut iial ei loe, kuigi tegelikult väga tahaks?

Igas inimeses leidub laps, täiskasvanu ja pensionär. Leidub lõbusust ja jonnakust, arenguruumi ja analüüsivõimet, sisse kasvanud juurikaid ning norme. Vastavalt sellele, mis rollis sa otsustad mängida, muutub mäng kas sinu kahjuks või kasuks. Ehk roll tuleb valida mitte tuju ja emotsiooni ajendil, vaid analüüsi põhjal ja mõistusega. Ent kuidas seda valida? Siin tulebki appi Eric Berne, kes on piisavalt palju ja kaua erinevaid käitumisi uurinud. Läbi oma analüüsi on ta tuvastanud erinevad mänguvormid, mis vastavalt rollinimetustele võivad muutuda. Mänge oma rollide ja eesmärkide poolest pole just väga palju (aga ka mitte väga vähe), kuid muutes rollinimetusi, võib kohandada neid erinevate olukordadega ja luua ühest mängust mitmeid erinevaid versioone. Näiteks abielumäng kahe osalise vahel, kus mõlemal on kindlad rollid. Inimesed ise ei pruugi seda endale tunnistadagi (et on mängu loonud) või teevad neid alateadlikult (või lähevad alateadlikult nendega kaasa), ent pole me nii erilised midagi. Tekitame mänge, mängime mänge. Tahes tahtmata käime sarnaseid radu pidi. Ka endal tulid teatud mängu lugedes tuttavaid hetki pähe – olin kas üht või teist rolli lugedes enese ära tundnud (lohutajaroll, abistajaroll, pahalaseroll, toetajaroll jne). Lugedes aga kogu mängu põhimõtet ja võimalikke käike, mõistsin piinlikkusega, et olen siin-seal korralikult petta saanud või naiivselt jaburusega kaasa läinud. Teatud olukordi/mänge on võimalik palju lihtsamalt, kergemalt ja valutumalt mängida. Jah, väike laps elab meis kõigis ja soovib mängida, ent mängud võiksid olla ikka lõbusad, mitte valu, kahju ja kannatust toovad.

Raamat avas minu jaoks silmad. Kohe korralikult Tundsin end kohati lausa lollisti, eriti kui sain aru, et olin nii stereotüüpselt mingis olukorras/mängus kindla rolliga kaasa läinud. Kuidas siis nii?! Oh, jah, vähemalt nüüd olen targem ja tean, mida paremini teha, mida muuta, ning juba vähese praktiseerimisega tunnen, et olen arenenud. Vähem jaburust, vähem jama, vähem pisaraid, paremad tulemused, rohkem võitjaid.

Tegu pole eriti kerge lugemisega, vajab rohkelt süvenemist ning mõtestamist. Kuidas midagi käib, mida tähele panna, kuidas reageerida, mis on parimad võimalikud lahenduskäigud. Õhuke raamat, aga aega kulub. Eriti selgelt jäi meelde alkohoolikumäng, mis vähemalt minu meelest on üks kõige enim mängitavamaid mänge. Pearollis olev isik ei pea ilmtingimata alkohoolik olema, võib ka mingi muu aine/söögi/joogi/tegevuse/ala tarvitaja olla. Kõrvalrollid on aga igas mängus peaaegu et samad vastavalt mängijate arvust. Kes on lohutaja (kes ütleb, et saad hakkama, isegi kui eksid), kes on andestaja (näiteks partner, kes sinusse usub, siis saab pahaseks kui eksid, ent ikka andestab ja annab uue võimaluse), kes on kaasamängija ehk väike kuri saatan (kes lükkab su uuesti eksiteele), kes on pahalane ehk lõbu rikkuja (kes kurjustab sinuga ja pahandab) jne. Võimalikke rolle on mitmeid ja ilma mingisugusega plaanita leitakse igasse rolli keegi. Veel üks väga hea näide jäi meelde sellest, kuidas perekond sööb koos laua taga. Üks lastest ei taha enam süüa (toit ei maitse) ja pääseb kõhuvalu vabanduskaardiga laua tagant minema. Teine laps näeb, et asi toimib, ja otsustab sama proovida. Nüüd on lapsevanema ees otsus: kas minna jonnimise mänguga kaasa (ütle lihtsalt “ei” ja laps hakkab vinguma, et aga teine ju sai…) või panna sellele kiiresti punkt. Raamatuversioonis otsustas vanem kiire punkti kasuks ja mäng lõppes kisa-kärata rahulikult. Kuidas? Vastus peitub raamatu kaante vahel. Mine ja uuri järele!

APOLLO: https://www.apollo.ee/suhtlemismangud.html

RAHVA RAAMAT: https://www.rahvaraamat.ee/p/suhtlemism%C3%A4ngud/416215/et?ean=9789985919194

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s