Jason Rekulak

“Piltidesse peidetud” – Jason Rekulak

  • Kirjastus: Helios
  • Lehekülgi: 376
  • Ilmumisaasta: 2022

Midagi täiesti uut ja teistsugust, midagi ootamatut, midagi ülilahedat. Teos, kuhu on lisaks süngele loole ja hirmuäratavatele saladustele ka hulganisti kõhedust tekitavaid pilte peidetud.

Tutvustus raamatu tagakaanel:

Äsja võõrutusravi läbi teinud Mallory Quinn asub Ted ja Caroline Maxwelli juures tööle lapsehoidjana. Ta peab hoolitsema viieaastase poisi Teddy eest.
Malloryle hakkab töökoht otsekohe meeldima. Tal on nüüd oma elamispind, ta käib õhtuti jooksmas ja on saavutamas igatsetud stabiilsust. Mallory loob avala sideme Teddy, armsa ujeda poisiga, kes ei jäta kunagi unarusse oma visandiplokki ja pliiatseid. Ta joonistab nagu laps ikka: puid, jänkusid, õhupalle. Kuid ühel päeval ilmub paberile hoopis midagi teistsugust: üks mees lohistab metsas enda järel naise elutut keha.
Varsti muutuvad Teddy joonistatud pildid üha võikamaks ja kriipsujukude asemel ilmuvad kiiresti paberile elutruud visandid, mille tegemine on kaugelt üle viieaastase lapse võimete. Mallory hakkab uurima ega need ole ometi vihjed ammusele lahendamata mõrvale, mille kohta jagab infot ehk mingi üleloomulik jõud.
Teades, kui hullumeelsena see kõik paistab, asub Mallory pilte siiski lahti mõtestama ja Teddyt päästma, enne kui on liiga hilja.

18-kuud puhas olnud Mallory saab võimaluse pöörata oma elus uus lehekülg ning liituda lapsehoidjana väikese perekonnaga idüllilises Spring Brooksis. Luksuslik maja basseiniga, maaliline mets koos jooksuradadega, kelmikas pisipoiss Teddy ning tema tööd rügavad vanemad. Ent väikesel Teddyl on üks omamoodi kummaline eripära – nimelt on poisil sõber Anya, kes on teistele nähtamatu ning kes elab poisi voodi all. Ainult läbi Teddy joonistuste näevad Anyat ka teised, seal hulgas Mallory, kellele poisi uus sõber veidi muret tekitab. Õige pea muutub aga mure suuremaks, kui Teddy rõõmurohkete joonistuste asemel hakkab paberil kuju võtma midagi hirmutavat. Midagi, mida Teddy kindlasti ise välja ei mõelnud…

Pean tunnistama, et olin raamatust vaimustuses. Sünge mitmetasandiline lugu koos probleemse peategelasega, tiheda sündmustikuga ning VAU! milliste illustratsioonidega! Neid kordi oli kõvasti üle kümne, kui tekkis tahtmine samuti söepliiatsite järgi haarata ning joonistama hakata. Uhh, siiani kibelen… Ainult puudulike söepliiatsite tõttu jäi mõte teostamata. Selle asemel aga nautisin kergelt judinaid tekitavat lugu väikesest lapsest, tema nähtamatust sõbrast ja hirmunud ning segaduses lapsehoidjast.

Raamat on kirja pandud kui peategelase jutustusena. Mallory enda sõnad ja nägemus, et anda ülevaade juhtunust. Mitte nagu päevik, vaid lihtsalt jutustus algusega päevast, mil ta esimest korda perekond Maxwellidega kohtus, kuni täiesti lõpuni välja. Koos Teddy joonistuste, Annie maalide ning Adriani fotodega. Siinkohal on vist õige kiita autorit nii hea süžee, tegelaskujude, teksti kui ka kogu tervikidee eest. Väga nutikas lähenemine! Ja kiitused ka kunstnikele, kes Jasoni idee realiseerisid. Tõeliselt lummav!

Kindlasti on igal lugejal omad eelistused kirjelduste, dialoogide jms osas. Kui pikalt on okei midagi kirjeldada, mis on vajalik ja mis võiks olemata jääda. Antud teos vastas ülltaval kombel ideaalselt minu eelistustele. Kõik ebavajalik jäi kirjutamata, kirjeldused piirdusid vaid vajalikuga, tempo püsis hoogsana. Ei olnud “paberitäite” vestluseid ega kirjeldusi. Puudusid tühised tegelased. Kõik mainitu oli vajaliku, nagu suure pusle tükid – ei pruugi alati anda väga palju juurde (näiteks ääretükid), ent on tervikpildi jaoks ikkagi vajalikud. “Tükkide” ilmumine või info jagamine toimus äärmiselt kavalalt, jättes mujel nagu poleks tegu millegi märkimisväärsega. Nagu oleks tegu “paberitäitega”. Ent reaalsuses andis iga kild midagi juurde ning kui oled piisavalt tähelepanelik, hakkab tõeline lugu kildude põhjal tasapisi lahti rulluma.

Täpselt nagu paljude teiste peategelaste puhul oli ka Malloryl omad vead (kui nii võib neid nimetada). Kerge naiivsus, veidike mõtlematust ja ettevaatamatust. Kuidas sa lähed lampi kedagi süüdistama, kui sul endal pole ühtegi kaitsevahendit? Või kuidas sa kordagi vanemate juttu ei süübi? Kuidas sa oma tegusid läbi ei mõtle? Ohtlikud olukorrad olid kiired tekkima, hooletus maksis kätte. Jättis küsitavaks ka tõsiasi kuidas Mallory Teddyt basseinis tähele ei pannud? Kust tuli julgus oraakel Maxwellide juurde külla kutsuda või miks ta nii hoogsalt kohe Adrianile valetas?

Ideaalne teos, mida lähemalt arutada ja analüüsida – eelkõige siis, kui teos pole veel loetud. Peatüki haaval lugemine ja loetu üle mõtiskleda oleks tohutult põnev – tagantjärgi tarkus kahjuks. Ehk suudaks keegi mõistatuse sedasi ka enne lahenduse lugemist läbi hammustada?

HELIOS: https://helios.ee/raamatud/piltidesse-peidetud/

APOLLO: https://www.apollo.ee/piltidesse-peidetud.html

RAHVA RAAMAT: https://rahvaraamat.ee/p/piltidesse-peidetud/1741750/en?isbn=9789916656969

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s