Eva Luts

“Ebatavalised lemmikloomad” – Eva Luts

  • Kirjastus: Fantaasia
  • Lehekülgi: 96
  • Ilmumisaasta: 2007

Kui mõnikord ei tule mul voodis und, haarab käsi tahes tahtmata telefoni järgi. Õnneks hoidun ma siiski sotsiaalmeediast (mis teadugi poolest hoopis erutavad meeli ning seeläbi uni jääbki tulemata) ja uudistan tavaliselt e-raamatukogus ringi. Jah, ma ei viitsi öölampi põlema panna, seega kiirem ja mugavam viis on võtta midagi e-raamatukogust ning suikuda kättesattunud raamatu saatel unenägudemaale. Antud juhul koos ahvidega…

Tutvustus raamatu tagakaanel:

Kui lemmikloomaks on ahv, ei ole omaniku elu just kerge. Samas on palju ilusaid lugusid sellest, kuidas ahvid on oma peremehi aidanud ja armastanud. Siiski – kogumikus leidub ka lugu sellest, kuidas tsirkuse ahvide hooldaja oma hoolealuste tõttu surmaohtu satub.

Kui keegi peaks küsima, miks ma selle raamatu valisin, on mul väga raske vastust anda. Tõttöelda ma ei tea siiani, miks selle kätte võtsin. Ent loetud see igal juhul sai ja seda alles hommikul, sest nii naljakas kui mul pole seda tunnistada – Une Mati tuli peale uue raamatuga alustamist päris kiiresti!  

Antud lühikese lasteraamatu näol (mida ma eeldan, et see on) on tegemist ahvilugude kogumikuga, kus eri autorid erinevaid lugusi vestavad. Mõni täitsa tore, teine veidi küsitavam. Lisaks oli üllatav kui palju lugusid sisaldasid ahvipärdikut nimega Jocko, justkui poleks muid nimesid olemas või saadaval. Läksid lausa Google’isse abi küsima, sest mind tõepoolest huvitas, kas Jocko on mingi tüüpiline ahvide nimi või milles on asi. Selgus, et ei kumbagi: nimi on ahvide seas interneti sõnul peaaegu et tundmatu ning muidu seletusi polnudki. Näib nagu tegemist juhusega (või on see raamatu autori väike ninanips). 

Lood ise olid enamjaolt 19.sajandilikud, olles suuremal või vähemal moel seotud pikkade laevareiside ning lõunamaadelt toodavate kingitustega, antud juhul siis muidugi ahvidega. Laste meelest tore mänguasi, reaalsuses palju tähelepanu nõudev loom, kes ilma kasvatuseta armastab sigadusi teha. Muidugi leidus ka paar erandlikku lugu, ent sellegipoolest jäi loetust kindel järeldus: loom pole mänguasi ning peale loetut on tuju morn. Isiklikult leian, et tegu on iseenesest mõistetavaga, ent eks tollel ajal suhtuti loomadesse veidi teisiti ning suurem osa inimestest ignoreeris ettevaatlikkust sootuks.

Olin ise väiksena suur Romulus Tiituse kirjutatud „Üleannetu Maki“ fänn. Vanaema luges mulle seda oi-kui-mitu-korda ja no ei saanud kuidagi küllalt. Maki lugu loeksin kõhklemata ka teistele lastele, kuid antud kogumikku erinevatest ahvidest ma ühe jutiga ei loeks. Valiksin vast paremad palad (lastesõbralikumad) ning sedagi vaid juhul, kui midagi muud paremat pole.

APOLLO: https://www.apollo.ee/ebatavalised-lemmikloomad.html

RAHVA RAAMAT (e-raamat): https://rahvaraamat.ee/p/e-raamat-ebatavalised-lemmikloomad/384693/en?isbn=9789949459629

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s