- Kirjastus: Rahva Raamat
- Lehekülgi: 286
- Ilmumisaasta: 2023
Peale esimese osa lugemist avastasin, et valmimas on ka samanimeline telesari. Ainuüksi esimese raamatu põhjal. Ent nagu ikka, uued raamatud tulid koos uute filmide ja sarjadega peale ning Otto Müller läks sootuks meelest. Kuniks ilmus sarja teine raamat. Lugesin raamatu ühe jutiga kaanest kaaneni ja magustoiduks vaatasin veel kogu telesarja otse. Oli tore õhtu!
Tutvustus raamatu tagakaanel:
Kui seltskond klassikaaslasi kakskümmend aastat peale kooli lõpetamist uuesti kokku saab, ei kulge õhtu pelgalt muhedal nostalgiliste meenutuste rajal, vaid lõpeb ühe osalise jaoks surmaga.
Kaks politseiuurijat, tööga karastunud Gabriel Vanem ja nooruke Agnes Maramaa võtavad ette juhtumi, mille juured paiknevad ajas, mil kõik oli veel teistmoodi. Tumedate saladustega silmitsi seistes saab selgeks, et nii mõnedki sügavad tunded on võtnud uue kuju, mis üllatab asjaosalisi endidki.
Uus juhtum, vanad armid. Kakskümmend aastat tagasi said noored kokku ja panid pidu. Hommikuks oli üks neist kadunud. Nüüd, kakskümmend aastat hiljem, saab sama seltskond uuesti kokku, et pidutseda. Hommikuks on üks surnud. Mis juhtus aasta kümneid tagasi seal metsas? Mis saladust varjavad suletud suud?
Pildid vahetuvad nagu filmis. Olevik vaheldub minevikuga, üks tegelaskuju teisega. Raamatu lugemine on nagu suure pusle kokkupanek, aga mitte viisil nagu ise soovid. Ei, sulle antakse kätte suvalisi tükke, ise vaata, kas ja kuhu need võiksid sobituda. Uurijad Gabriel ja Agnes – miskipärast hakkab peas kohe Viimse Reliikvia tunnusmeloodia mängima – saavad ülesandeks lahendada pankrannikult alla kukkunud invaliidi mõrv. Jäljed maapinnal lausa karjuvad, et ohver ei läinud vabasurma. Kuid kes on nii südametu, et hukata inimene, kel niigi pole elus vedanud? Mille eest või mille nimel tuli ta likvideerida?
Miskipärast jäi mulje nagu oleks sel korral lugu lahenenud ka ilma uurijateta. Rohked meenutused erinevatest pidudest justkui lükkasid ise juhtumi käima ja hakkasid seda ka samaaegselt lahendama. Kõlab veidralt, aga kui loed, siis saad aru. Tahaksin natuke sel korral Agnese kallal ka norida. Vaatamata mälukaotusele on äärmiselt raske uskuda, et politseiuurija võtab avasüli tundmatu lapse enda juurde elama ning isegi ei püüa aru saada, kellega on tegemist ja kust ta tuleb. Isegi kui last keegi veel ei otsi, on ebausutav, et uurija ise küsimusi ei küsi. Hajameelsus hajameelsuseks, kogu varasem realistlikult kõlanud lugu lõi selle ja mõne üksiku pisiasja ees kergelt kõikuma.
Kokkuvõttes oli aga siiski põnev lugemine ja ootan juba järgmist osa. Samuti oleks huvitav näha, milliste kodumaiste näitlejate näol teine raamat võiks telelinale ilmuda. Jääb üle vaid oodata… 😊
APOLLO: https://www.apollo.ee/liiga-palju-armastust-agnese-ja-gabrieli-2-juhtum.html
RAHVA RAAMAT: https://rahvaraamat.ee/p/liiga-palju-armastust-agnese-ja-gabrieli-2-juhtum/1933858/et?isbn=9789916143704
♡ Brixie Blog ♡ 