Carl Mothander

“Kulinaarsed vested” – Carl Mothander

Brixie Blogi
  • Kirjastus: Kultuurileht
  • Lehekülgi: 80
  • Ilmumisaasta: 2023

Kohati naljakas mõelda, et tegemist on kunagise naabrimehe kulinaarsete märkmetega, millest enamus leiavad aset aladel, kus ma ise üles kasvasin. Olen varasemalt lugenud Mothanderi “Parunid, eestlased ja enamlased”, kuid miskipärast pole sellest nii erksaid mälestusi. Nüüd, peale antud raamatu lugemist, tekkis isegi mõte, et ehk proovida seda esimest uuesti – äkki nüüd kõnetab rohkem?

Tutvustus raamatu tagakaanel:

Carl Mothander (1886‒1965) on raamatute „Parunid, eestlased ja enamlased“ ning „Rootsi kuninga valge laev“ autor, Eesti Vabadussõjast osa võtnud seikleja, kes abiellus 1928. aastal paruness Benita Wrangeliga ja asus elama Kohilasse Tohisoo mõisa.
Kõigi muude ettevõtmiste kõrval tegeles major Carl Mothander „toidublogide“ kirjutamisega Rootsi ajalehtedele. „Kulinaarsed vested“ on nauditav kimbuke parandamatu gurmaani isuäratavaid meelisklusi, mida ei tasu kindlasti lugeda tühja kõhuga – kui just lugeja mõnda retsepti ise järele ei taha proovida. Ühtlasi on see pilguheit omaaegsesse mõisakööki ja ka balti aadelkonna pisut karikatuursele hääbumisele.

Äärmiselt mahlakalt ja detailselt kirja pandud “märkmed” 20.sajandi algusaegade söökidest, jookidest ja külaliste kostitamistest. Mõistagi on tegemist jõukama majapidamisega, mistõttu sente otseselt toidutegemisel ei loetud. Tähtis on maitseelamus, kõhu täitmine ning endile või külalistele hea meeleolu tekitamine. Tõttöelda olid mõned söögikorrad antud ajastu kohta lausa pööraselt kallid, ent mis teha, kui nõudlik maitse ja finantsvahendid seda võimaldavad.

Enim üllatas mind lugedes kohalike kodukasvatatud köögiviljade rohkus. Jah, ka minu lapsepõlves kasvas meil aias peaaegu kõiksugused juurikad, ent kindlasti mitte kõik raamatus välja toodud. Ka ei saaks ma öelda, et kohalikust jõest kordagi mõne vähi oleksime püüdnud, kuid sõber Google sõnul võib hea õnne korral see täitsa võimalik olla. Tulles aga tagasi märkmete juurde, siis väga hästi kirjutatud! Ilma igasugusegi naljata ajab loetu suu vett jooksma ja kõhu korisema. Oh, kuidas tahaks kõike samuti mekkida!

 Vahest kõige rohkem jäi mind paeluma mõisa meeliületavalt maitsev vein, mida mõisaproua ise kohalikest saadustest pruulis. Retsept on lausa kirjas, ent ma natuke kahtlen, et ise kohe esimese korraga sama tulemuseni jõuaksin. Pigem tuleks mitmeid kordi ja aastaid katsetada, enne kui võiks samade sõnadega seda vedelikku kirjeldada. Ilmselgelt ma kohe katsetamisega ei alusta, kuid mõte on nüüd kõrva taga kirjas ning ootab oma aega. Küll aga mõned suupisted, supid ja magustoidud plaanin lähitulevikus ära katsetada. Kirjeldatu põhjal ajavad lausa keele alla, mis siis veel päriselt need teha võivad? 😊

Ütlemata mõnus ja kiire lugemine, mis üllatab nii oma detailirohkuse kui ka efektiga – pole lihtsalt võimalik, et see isu ei tekita! Soovitan soojalt kõigile kulinaariasõpradele! PS – ohtlik, kui kõht on tühi!

Loe ka teiste lugemismuljeid:

APOLLO: https://www.apollo.ee/e-raamat-kulinaarsed-vested.html

RAHVA RAAMAT: https://rahvaraamat.ee/p/carl-mothander-kulinaarsed-vested/1851297/et?isbn=9789916713518

Leave a comment