“Ettemääratuse mõõk” – Andrzej Sapkowski

• Kirjastus: Tiritamm
• Lehekülgi: 380
• Ilmumisaasta: 2013

Sarja viimane eesti keelne osa ehk kolmas raamat tuli ja läks kiiresti. Sest kui kord pea ees sisse sukeldud, on keeruline kaante vahelt välja saada. Vaadates oma voodi kõrval asetsevat raamatu virna ma veidi kahtlen, et kohe ülejäänud osade kallale lendan, kuid noh… Loodetavasti selle aasta numbris teen veel mõne Witcheri raamatuga tutvust. Suure huviga kirjutasin ka Varraku kirjastusele ning nagu selgus, on juba sel suvel ilmumas järgmine nõiduri sarja eesti keelne osa!

Anna mulle see, mis sind koju jõudes ootab, aga millest sa veel midagi ei tea – ja nõnda steriilne nõidur Riivima Geralt endale lapse saigi. Tülid Yenneferiga ning võitlus naise südame pärast, müüdid ja tegelikkus lohedest, verised taplused ning rohesilmne tütarlaps, kes metsas ringi huitab on vaid mõned märksõnad raamatus toimunu kohta. Taaskord näeb Geralt vaeva enese elus hoidmisega ning koos sõber Jaskieriga satuvad mehed enneolematutesse sehkeldustesse, mis ei lõppe alati hästi. Lisaks paljastub Geralti minevik, kust ta tuli ning kes on tema vanemad.

Raamatu tutvustus tagakaanel:

Poola tuntuima fantaasiakirjaniku Andrzej Sapkowski Nõiduri-saaga teine eesti keelde tõlgitud raamat on taas haaravalt ja vaimukalt seikluslik, kuid samas intelligentne ja täis huvitavaid arutlusi.
Nõidurid kuuluvad tsunfti, kes on maast-madalast koolitatud tundetuteks koletiseküttideks ja nende ülesanne on kaitsta inimesi ebardite eest. Valgejuukseline Riivimaa Geralt, on küll palgasõdur, ent pole kaugeltki pelk külm ja masinlik tapja. Oma moraalikoodeksit ei hülga ta kordagi. Ajuti tunneb ta kokkukuuluvust pigem pahalaste ja monstrumitega, kui nendega, kes talle palka maksavad.
Ettemääratuse mõõgas pühendab autor rohkem tähelepanu Geralti suhetele ja siseelule – üksindus ja oma erinevuse tajumine viivad ta otsuste ja tegudeni. Ka nõiduri suhe Yenneferiga on rohkem luubi all. Jõulisemalt kujutab Sapkowski siin inimsaatusi ja muutusi maailmas. Taas on Geraltil tegemist kahe rassi vastuoludega – üks neist on inimsugu, teine aga seekord driaadid. Geraltile osutub saatuslikuks talle määratud printsess Pavetta tütar Ciri, kes on peigmehekandidaadi eest põgenenud driaadide metsa, kust Geralt ta leiabki. Raamatu süngust mahendab ikka ja jälle Sapkowski huumor.

Kuna ma olen juba autori kirjutamist eelmiste raamatutega nii palju kiitnud, jätan selle seekord vahele. Pigem hoopis tooksin välja vaatenurga, mis mind küll otseselt ei häiri, aga märkamata kah ei jäänud. Nimelt olles nüüdseks ära lugenud kolm esimest raamatut (olgugi teises järjekorras kui need kirjutatud on), siis tahest tahtmata jääb silma kahe esimese ja kolmanda osa vaheline erinevus. Või vähemalt tundub nagu seal oleks asi teisiti, sest kui kaks esimest raamatut süvenevad rohkem Geraltile ning tema tundma õppimisele, siis kolmandas pole Geralt enam nii suures pearollis. Omaette pirakas osa on ka Ciril ja Yenneferile ning teistel sulelistel. See pole otseselt halb, kuid niiöelda loo keskpunkt on justkui muutunud. Ühtlasi muutis see lugemise keerulisemaks. Antud teoses oli kerge järgida ajastut, kolmandas pidi ajastu ning parasjagu jutustava tegelase mõistmiseks tihti nuputama.

Tegemist on tõeliselt haarava saagaga, mis viib lugeja müstilisele võlumaale, kus elutsevad kõiksugused elukad, keda vaid oled suuteline välja mõtlema ning kus verd voolab tõesõna ojadena. Peategelane Geralt on küll väljaõpetatud palgamõrvar, kuid sellegi poolest omab ta ratsionaalselt mõtlemist ning tõestab lugejale oma südame olemasolu. Raske on mitte Geralti fänn olla. Ciri ja Yennefer tunduvad kohati ebameeldivad tegelased, kes käituvad nagu primadonnad. Samas ei saagi loota, et kõik tegelaskujud meeldivad oleksid, muidu poleks ju põnev. Jaskier on samuti üks mu lemmikuid oma napakate mõtete ning tegudega, mis tahest tahtmata naerma ajavad. Lahe, et “külmavereline” nõidur ja pooletoobine külalaulik omavahel südamesõpradeks said, kes on üksteise eest nõus lausa elu andma.

Kolme raamatu kokkuvõttes olen kindlasti liitunud sarja fännklubiga ning soovitan soojalt ulme ja fantaasia huvilistele. Kes veel sarja näinud pole, hakake vaatama või pange nimekirja, sest see on vaatamist väärt! Lisaks muidugi mängud ning kõige alus – Sapkowski raamatusari.

 

APOLLO: https://www.apollo.ee/ettemaaratuse-mook.html

RAHVA RAAMAT: https://www.rahvaraamat.ee/p/ettem%C3%A4%C3%A4ratuse-m%C3%B5%C3%B5k/492133/et?isbn=9789985552964