- Kirjastus: Hea Lugu
- Lehekülgi: 384
- Ilmumisaasta: 2022
Võttis aega, mis ta võttis, ent viimaks jõudis lugemisjärg ka Õnnesaareni. Polnud varem autorist ega sarjast midagi kuulnud, kuid kui kaane avasin ja esimese lehekülje läbi lugesin, olin nagu neetud. Lugesin seni kuni lehed otsa said ning siis võtsin teise osa ja lugesin selle samuti läbi. Kõik ühe päevaga.
Tutvustus raamatu tagakaanel:
Aastaid välismaal elanud kolmekümneaastane Ronja tuleb tagasi koju Lauttasaarile, kui tema isa leitakse mõrvatuna saarel asuvast Kasinonrantast.
Ronja ellu ilmuvad taas noorusaja sõbrad ja tuttavad, kellega kohtumine on ühtaegu nii rõõmustav ja tröösti pakkuv kui ka valus. Lisaks tundub talle, et isa juhtumit uuriv politseinik pole oma töös kuigi osav. Ajakirjanikutöö kogemusega Ronja hakkab ise isa elu ja viimaste aastate tegemisi uurima ning ilmsiks tulevad hoolega hoitud saladused ja suhted. Sel väikesel saarel tunnevad kõik kõiki ja kahtlustada võib pea igaüht, aga lahendus on äärmiselt ootamatu.
„Õnnesaar” („Onnellisten saari”) on 1982. aastal sündinud Eeva Louko esikromaan.
Meie põhjanaabrite autor viib lugeja pealtnäha pisikesele saarele, mille nimi ja sealne peatselt aset leidev juhtum ei taha üldse omavahel käsikäes käia. Algab küsimuste ning sündmuste jada, mil lõppu ei näigi tulevat. On ohvrid, on saladused, on uurija, kel omad luukered kapis. Üpriski realistlik sündmustik, vaid mõned üksikud tegelaskujud olid väheke raskemini mõistetavad ja jätsid veidi kummalisema mulje. Kel emotsioonid ületasid reaktsioonid, kel need sootuks puudusid või kes mängis kivi kui seda vaja polnud. Õnneks või kahjuks pole aga nende mõistmine otseselt vajalik, tähtis on hoopis vapper peategelane ning juhtum, mis vajab lahendust.
Üldiselt kipun mineviku ja “ammust aegade” tegurit krimilugudes veidi pelgama, kuna mõte on hea, kuid autorid ei pruugi selle aspekti sidumisega väga hästi üldiselt hakkama saada. Seeläbi jääb mõte eraldiseisvaks, segaseks või ei haaku üldse. Antud juhul said autor sellega aga imeliselt hakkama ning mineviku juhtumi lisamine oli kui kirss tordil. Väga hästi läbi mõeldud ja rakendatud. Mis puutub aga loo lahendusesse, siis saan öelda vaid üht – kui sul on kullipilk või Hercule Poiroti loogika, võid asja isegi läbi hammustada!
Kui üldse midagi kritiseerida, siis ainult kaanekujundust, mis isiklikult kohe üldse ei taha lugema kutsuda. Või on probleem hoopis teistes põnevikes ja krimiraamatutes, mille kaanes lihtsalt liiga silmatorkavateks on tehtud. Ent siinkohal on vajalik täpsustus – vaid kaante välisküljed on kipuvad raamaturiiulis “halli massi sisse kaduma”, kui aga kaante sisekülgi piiluda, on hoopis teine lugu. Väga ägedalt kujundatud ning annavad lugejale loo mõistmiseks tuge. Kui võimalik, paluks kõiki teosed selliste lisanditega! 😊
Väga hästi kirjutatud ja ülesehitatud uus krimisari, nautisin lugemist suurima rõõmuga. Õnneks on ka teine osa juba eestikeelde tõlgitud, tänu millele saavad uued fännid oma lugemishimu südamerahuga jätkata. Soovitan soojalt kõigile krimisõpradele!
HEA LUGU: https://www.healugu.ee/product/onnesaar/
APOLLO: https://www.apollo.ee/onnesaar.html
RAHVA RAAMAT: https://rahvaraamat.ee/p/%C3%B5nnesaar/1740441/et?isbn=9789916702239
♡ Brixie Blog ♡ 