Wendy Corsi Staub

“Tudengielu 101 ehk Bridget ja kiindumus” – Wendy Corsi Staub

  • Kirjastus: Ersen
  • Lehekülgi: 231
  • Ilmumisaasta: 2000

Viis sõbrannat, neli raamatut, vaid kolm neist on mul olemas. Tegemist on sarja viimase osaga, milles viimaks ometi on jõutud noorte ühe peamise teemani – armastus, lubadused ja kooselu. Mis on tõeline armastus, millal see tuleb, kas keskkoolis tekkinud suhe on piisavalt tugev, et igavesti kestma jääda ja kuidas mõjub suhtele tuhandeid kilomeetreid pikk vahemaa? Siin on Bridget, kes seda kõike omal käel järgi katsetab…

Tutvustus raamatu tagakaanel:

Bridget ja Grant on sõbrustanud lapsepõlvest peale ning olnud andunud armastajapaar kogu keskkooliaja jooksul. Nüüd aga on nende plaan koos Seattle’i kolledžisse astuda Granti isa surma tõttu edasi lükkunud.
Ainult ajutiselt. Bridget peab vaid ühe semestri üksi olema nind siis saavad nad jälle kokku. Isegi üksainus lahus oldud päev tundub igavikuna… kuni Bridget hakkab hoidma väga kütkestava üksikisa last. Kiusatusele on raske vastu panna, ent asjad lähevad veel hullemaks, kui neiul tekib kahtlus Granti ja oma parima sõbratari suhtes! Pingete kuhjudes küsib ta endalt, kas ta võib Allisoni usaldada. Kas ta võib iseennastki usaldada?

Keskkooli turteltuvid Bridget ja Grant panevad oma pikaajalise suhte korralikult proovile, kui tütarlaps kaugele Seattle ülikooli lendab ning Grant peale isa ootamatut surma emaga koju jääb. Vahemaa annab Bridgetile võimaluse ringi vaadata ning hoolimata kirjadele ja telefonikõnedele armsamaga tekivad neius veidrad tunded ning mõtted kellegi teise vastu. Tühi rahakott ja tahe koju lennata sunnivad Bridgeti tööd otsima. Suurperest pärit tütarlaps leiab kerge vaevaga töö lapsehoidjana, ent tõsiasi, et lapse isa on sama vana kui Bridget ja erakordselt nägus, muudab olukorda sootuks keeruliseks. Ning kui viimaks kodus nn tõelise armastuse käte vahel olles kõik kuidagi sunnitud ja vale tundub, siis mida teha…?

Mitte eriti elukogenud neiul pole tõtt-öelda õrna aimugi, mida sellises olukorras teha. Kas sundida end edasi, sisestada, et küll läheb paremaks ja loota et lähebki, või panna asjale punkt ning liikuda elus edasi? Vahet pole, mis otsuse ta teeb, haiget teevad mõlemad. Raamat lõppes minu jaoks väga ootamatult ning segaselt. Mis ta siis lõpuks otsustas? Kas see tähendas, et ta valis nüüd.. eee… kelle? Arusaadavalt on peategelasel raskused ning üksi nendega toimetulek pole kerge. Probleemi eiramine ja enesele hoidmine ei muuda samuti olukorda paremaks. Kuid erinevalt esimesest ja kolmandast osast ei olnud vähemalt minu meelest sel osal konkreetset lõppu. Küsimused jäidki vastuseta. Tekkisid küll uued tunded uue inimese vastu, ent mitte piisavalt tugevad, sest teisest polnud ta ka suuteline lahti laskma. Oli see siis egoistlik käitumine, et hoiad ühte kinni ja sebid samal ajal teisega, või taktikaline käik suhtemaastikul kindlustamaks pidevalt suhtesolekutunnet – nõme käitumine mõlemal juhul.

Võrreldes teiste osadega oli neljas veidi lahjem. Põhiloost kerkis esile vaid üks probleem, mis – vähemalt minu meelest – teose lõpuks ikkagi lahendust ei saanud. Tööpuuduse mure lahenes kiirelt, sõprade omavahelised segadused samuti, perekonnaga läbisaamine oli tagaplaanil… midagi muud eriti polnudki. Bridget käis koolis ja tööl, lendas korra koju, käis matkal, läks peole, Grant tegi neiule üllatuse ning järsku oligi tagumine kaas vastas. Põmm! Oleks oodanud vähemalt mingisugustki selgemat otsust, aga kui nii siis nii…

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s