Nicola May

“Väike nurgapood” – Nicola May

  • Kirjastus: Pegasus
  • Lehekülgi: 320
  • Ilmumisaasta: 2020

Mõnikord on kummaline, kuidas teos, mida nii palju kiidetakse ning mis peolettidelt kuumade saiade pähe ära ostetakse, on sulle äärmiselt vastukarva. Ootused raamatu (ja tegelikult kogu sarja suhtes) olid alguses päris kõrged, lootsin midagi humoorikalt romantilist ja idüllilist. Ent kahjuks jäid mu lootused antud teose puhul vaid ootusteks…

Tutvustus raamatu tagakaanel:

Rosa Larkini elu Londonis pole just kiita ja kui ta saab üllatuslikult pärandi – aastaid tühjana seisnud poekese mereäärses Devoni külas –, on tema esimene mõte pood maha müüa ja katsuda oma elu rööpasse saada. Aga selgub, et poe müümine pole sugugi lihtne. Rosa ei aimagi, kes see heategija on, ja pärandiga kaasneb klausel, et poodi ei saa müüa – selle saab anda edasi üksnes kellelegi, kes seda tõeliselt väärib.
Rosa otsustab katsetada ja teha kõik, mis tema võimuses, et väikeses Cockleberry Bay külas asuv poeke saaks uuesti elu sisse. Aga kas tal õnnestub see ihuüksinda? Ning kui mitte, siis kes teda selle juures aitab? Ja kes tegutseb selle nimel, et ettevõtmine luhtuks?
Nägus ragbimängija, seksikas torumees, petisest ajakirjanik ja terve rida kohalikke, kes topivad oma nina tema asjadesse … Sinna juurde veel salapärane avarii ja hinnalise, graveeringuga kaelakee kadumine – sellest saab Rosa enese avastamise teekond, mis toob kaasa terve hulga ettearvamatuid sündmuseid ning viib ta pärandi üllatava ja südantsoojendava saladuse jälile.

Noorele neiule sajab ootamatult sülle omapärane pärandus – väike nurgapood pisikeses külas, kus ta kunagi käinud pole, ja inimeselt, kellest ta kunagi kuulnud pole. Vaatamata rahapuudusele ja kallile rongipiletile otsustab Rosa oma uut valdust vaatama minna, sest pärandi üks peamisi tingimusi on see, et müüa poodi ei tohi. Ta peab sellega midagi peale hakkama või kellelegi edasi kinkima. Seega sõidab neiu koos oma neljajalgse sõbrakesega vastu uutele seiklustele. Ja just nimelt seiklustele, sest väga kiirelt tõmmatakse linnapreili Rosa kohalikesse draamadesse, alustades autoõnnetusest ja suhtes poisi magatamisest kuni avaliku raadiosaate dilemma ning abielus pereisaga magamiseni välja. Lisaks poekesele jalgade alla saamine, salapärased kirjad, spirituaalne kohalik poemüüja, parim sõber Londonis ja lapseootel kodutu alaealine. Rosa elu võtab sootuks teised pöörded ning vana väike nurgapood saab uue elu sisse. Ehk Cockleberry Bay’s just igav ei hakka!

Nonii, millest õige alustada? Lugu hakkab pihta äärmiselt robustselt ja nurgeliselt, justkui oleks autor kirjutamises alles koolipingis. Jutt lihtsalt ei suju ja sellest on mul äärmiselt kahju. Rohkelt ebamäärast ja ebaolulist teksti, mis midagi juurde ei anna. Peategelane, kes tekitas mus korralikult vastikust (jah, mõnikord on need “vastikud” peategelased nii vastikud, et muutuvad heaks, aga antud juhul on tegu erandiga – noor, vallatu, ropp ja ääretult peps neiu, võih!). Kõrvaltegelased, kellest ükski mingit sädet ei tekitanud/empaatiat esile ei kutsunud. Püüan küll mõelda midagigi head või positiivset, kuid hetkel tundub see keerulise ülesandena. Olles varasemalt raamatu kohta nii palju reklaame ja kiidusõnu näinud-kuulnud, olin teoses lausa pettunud. Iga peatükiga paisus peas küsimus: kus fännid selles teoses nauditavust leiavad? Ei, ma ei taha kedagi solvata ega kellegi suhtes mingeid halbu järeldusi teha, et see neile meeldib, lihtsalt minu jaoks jäi raamat väga nõrgaks. Leiduks palju, mis vajanuks enne trükki veel korralikku lihvimist, eelkõige kogu tekst ise.

Suures pildis võiks öelda, et tegu üpris (või lausa äärmiselt) tänapäevase looga, kus räägitakse otse ja ilustamata. Mida mõeldakse, seda öeldakse või tehakse. Pole mingeid tabusid, on vähene viisakus ning teismelisena käituv peategelane. Samas võibki just see raamatusarja võlu olla – hoopis teistsugune lähenemine nunnule armastusloole. Jõulisem, teravam, ootamatum. Liikudes aga kogu tervikloo juurde, ütleksin, et tegemist on suhteliselt piiripealse palaga, millest jääb mulje nagu autor otsiks erinevaid viise, kuidas lugejat üllatada või mingisuguseidki emotsioone sütitada. Kas peategelase 24/7 PMSis olek oli vajalik? Miks tuli seksist rääkida kui millestki labasest? Miks tuleb kõik külaelanikud nii äärmuslikeks teha? Miks on vaja nii stereotüüpseid gei-tegelasi? Piisanuks mõnest ülevõlli otsusest, selline liigsus teeb aga loetu (vähemalt minu jaoks) mannetuks ning kaotab kogu võimaliku võlu.

Tegemist on küll kolmeosalise sarjaga, ent mina jätan lugemise peale esimest osa katki, pole kahjuks minu jaoks. Kes soovib midagi teistsugust ja intrigeerivat, siis võib antud teos/sari just sulle olla. Kes aga ootab midagi romantilisemat ja idüllilisemat, peaks otsima midagi muud.

 

PEGASUS: https://pegasus.ee/raamat/vaike-nurgapood

APOLLO: https://www.apollo.ee/vaike-nurgapood.html

RAHVA RAAMAT: https://www.rahvaraamat.ee/p/v%C3%A4ike-nurgapood/1364712/et?isbn=9789949681792

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s